Mitu eurot inimese kohta tuleb sul käivet?

Näha on, et tööviljakus ettevõtetes ei tõuse. Palgad seevastu küll. Lisaks tööjõu leidmise probleem üldse ja selle väljaõpetamine. „Jätta tööjõud samaks ja tõsta usinalt käivet. Või vähendada tööjõudu ja tõsta tootlikkust,“ põhjendas keevitajate asendamise masinatega Norcar-BSB Eesti arendusjuht Juhan Anvelt. Tundub liiga lihtne? Inimene on kallis ja üha kallimaks läheb. Tööpuudus on ülimadal. Seega tuleb inimest üha enam väärtustada.

Äripäev üllitab aastas kümneid edukaid ettevõtteid reastava edetabeli. Nende TOPide juures veebis (kõige kiiremini leitavad ülaribas oleva alajaotuse „TOP“ juurest) on võimalik ettevõtteid reastada ka „käive töötaja kohta“ ja „kasum töötaja kohta“ alajaotuse järgi. Klikake neil, järjestage ettevõtted just nende parameetrite järgi. Arvutage enda firma või üksuse vastav näitaja, võrrelge. Mis mõtteid tekitab?

Kunagi krooniajal oli ütlus, et alla miljoni krooni käivet töötaja kohta aastas on suhteliselt mage tulemus. Praegu võiks siis öelda, et 100 000 eurot käivet töötaja kohta võiks olla eesmärgiks n-ö tavalisele firmale, kes pole otseselt vahendaja või müügiorganisatsioon. Kui käivet ei õnnestu kasvatada palgatõusust kiiremini, siis tuleks mõelda inimeste arvu kahandamisele.

Kõikjal ei saa asendada

Ettevõtjate tähelepanekutest on selgunud, et edasiminekut ei takista mitte tehnoloogia areng, vaid see, et töötajad peavad uue tehnoloogiaga hakkama saama ja kohanema uue olukorraga. Aga inimesed ei ole selleks valmis. Ehk siis tõsta tuleks tootmistööliste ümberõppevõimet.

Inimene on masinast (praegu) üle loovuses, sotsiaalses suhtluses / inimeste juhtimises ja müügitegevuses. Jätame meile selle. Ülejäänud valdkondades saaks üha enam kasutada masinaid, automatiseerumist.

Tasub otsida automatiseerimise kohta

Ehkki kolm aastat järjest oleme Eesti edukaim meediafirma ja tänavugi küllalt korraliku rentaablusega, tuleb Äripäeva käive töötaja kohta sel aastal 67 000 eurot, mille kohta saab samuti öelda vaid: “Saab näiteks uudiste tootmist automatiseerida?” Praegu vaevalt, kuid teatud tööprotsesse, näiteks suhtlusvõrgustikes artiklite jagamist ehk küll. Või miskit muud. Tegeleme.

Tööviljakusele tuleks igapäevaselt mõelda. Ehkki töö automatiseerimise vajadusest on räägitud juba mõnda aega, peetakse seda endiselt suuresti liinitööliste asendamiseks näiteks pudelipuhastamise masinaga õlletehases. Tegelikult ei ole valdkonda ega ettevõtet, kus inimeste tegevust mingil määral praegusest rohkem asendada ei annaks.

Käive töötaja kohta võiks olla üheks mõõdikuks juhi töölaual. Jah, üha raskem on eriti loominguga tegelevas ettevõttes töötajat defineerida, üsna palju ostetakse liigutusi sisse, kuid siiski tasub proovida seda mõõdikut jälgida.